september 13, 2009

Miskit ei toimi.

Olen fuajees ja olen täiesti üksi. Imelik, väga imelik. Mul on täpselt selline tunne, et ma peaksin midagi teadma - aga mida? - seda keegi ei ole mulle veel seletanud.
Mul on paar teooriat, miks siin "looamaias" olen hetkel üksik hunt.
1. Raatuse fuajees on liikvel surmav epideemia, mille tõttu põhilised olijad on kas välja surnud või karantiinis. Loodan, et sellesse haigestuvad aind välismaalased, mitte kohalikud. Ei, mul pole midagi nende vastu, lihtsalt, in other words - soon, about in 3 minutes, i'll be doomed.
2. Raatusele on tehtud pommiähvardus, või kuskel on tulekahju, mille hoiatavat sireeni ma ei kuule, sest kuulan hetkel Placebot.
3. Pubi wifit pole!? Tegelikult ka seda hetkel pole, ma olen siin all oma lemmiku Campusnetiga. Kuid äkki on mingi teema, et see lülitatakse välja? Või pubi tabas ära, et nende kõrval on fuajee, kus värvilised-sulelised istuvad netis. Tulin siia alla tglt aind selleks et sellest wifist viimast välja võtta ning L'le Felicity 2. hooaeg muretseda.

Nonii - saabus 2 teistsugust. 2 varianti - nad on kas sama lollid kui mina või siis lollimad. Samas neil on poole pisemad läpakad ka kui mul - äkki see määrab teemat?

Igatahes täna käisin Jyskis ning olen nüüd 3 korvi võrra rikkam, kuid samas ka paarisaja krooni võrra vaesem. Life in your face i might say. Ei - see kaotus oli seda väärt, minu zen muutus ühe sammukese täiuslikumaks.

Mhh - asi edeneb, nüüd on juba, ei, oli 4 inimest lisaks minule. Täna pean vist sissetulekut jagama. Aga esimese 10 minuti tasu eksponaadina kavatsen küll endale saada. Üksi on poole raskem siin olla, sest tead, et kui vaadatakse, siis ainult sind. Väga väga vastutusrikas töö. Boy u have no idea.

Midagi Võrust ka. Nii armas oli mu ema poolt, kuidas ta plaanis küpsetada mulle struudlit, kuid peaaegu ma poleks seda saanudki, sest olin sunnitud lahkuma kodust ennem, kui ta koogi ahjust välja võttis. Kuid mu emal on söakust ning ma ikkagi sain selle struudli, sest ta sõitis, ei, pigem õigem öelda, kimas mulle rattaga järele.

Korraks tuli selline moss tuju ka. Ei teagi, kas seda põhjustab ilm või mu mõtted. Tüüpiliselt mõtlen ju üle.

Mõtlesin panna Placebo "Running up that hill", kuid jääb "Every me every you" Soovitan Running up that hilli ka, kuigi originaalis laulab seda Kate Bush. Mõlemad on head.
Every me every you on osadele võib-oll tuttav filmist "Cruel intentions". Harašooo.




Taaskord punkt.

Kommentaare ei ole: