Jumal, ma tegin pattu.

Tegin pattu. Vedelesin üksi rannas. Oo Jumal, keda Sind igal pool kujutatakse valgemast valgemana, ehk andestad mulle. Mul oli tõepoolest tööpäev selleks ajaks läbi ning nagu sa isegi tead, oled sa kõik mu sõbrad ju paisanud nelja tuule suunas - minust eemale. Ning ka arstid ütlevad, et inimesed peavad veetma värskes õhus nii palju kui võimalik. Eriti! kui elad sellises paigas nagu Eesti, mille kodanikud oleksid tulevikus TopShopi põhikliendid, kui viimased leiutaksid kaasaskantava Päikese. Pealegi on arstid ka sinu loodud, mu Jumal, mistõttu kaudselt on need su enda sõnad ja mõtted või eesmärk, mida arstid propageerivad. Ning Dr House oleks nende seas kui Kristus kes meie haigete värdjate lunastuseks peab kepiga kõndima.

Seetõttu ma loodan, et andestad mulle. Pealegi sain ma valgustuse osaliseks - või päikesepiste, mine sa võta kinni. JÕudsin järeldusele, et praegu olen eas, kus peaksin koguma endale nii palju vastassoost sõpru, kui võimalik. Ei, mitte et kuskil käiks võistlus, või et tahaksin omada staatust: mida rohkem mehi, seda vingem chikk!
LIhtsalt edaspidi nendeks "erinevate huvidega" sõprade hankimiseks nii palju võimalusi ei leidu.

Kui palju mehi lubatakse naistele, kes on tanu alla saanud ja vastupidi?
Mõni toob põhjenduseks, et inimesed, kes on leidnud endale kaaslase, ei tahagi ega vajagi endale ka teisi vastassooesindajaid. Oh really? Muidugi on erandeid, kus su mees on su parima sõbra, poisi ning mitteperverssel moel ka isa ja venna eest. Äärmisel juhul saavad suhtes olevad naised võimaldada endale Aadama järglaste seast man-buddyks defektiga Aadami - gei. Pealegi, mida vanemaks saad, seda raskem on leida endale poiss"sõpra". Sest kuna sinu kaasa ei vaata väga soosivalt su uutele meestutvustele, nii ei vaata soosivalt ka nende uute meestuttavate abikaasad. Või kui su uued meestuttavatest sõbrad on vallalised, siis eas, mil vanused on üle 30 ning tiksuvad 4 ja 0 poole, selles eas on raske leida meestuttavat, väga head! meestuttavat, kes vallalisena ei prooviks saada välja sellest vanapoisi kastist. Mida rohkem aega edasi, seda vähem väärtustavad vallalised vabadust ning tutvustes vastassooga tuleb enam peale alamõte - ehk oleks temaga fan kohvil käia, kinno jõuda, maja valida, lapsed saada, oma vanaema hauale jõulude aeg küünlaid viia? Ei ei - mida vanemaks inimesed saavad seda enam lähevad võhivõõraste meeste ja naiste esmatutvuste põhjused kitsamaks.

Aga nüüd? Nüüd on vanus kus inimesed käivad 365 inimesega aastas, ilmselgelt sa ei loo nende kõigiga peret, ilmselgelt sa ei tahagi seda. Kuid pigem tuleb neid tutvusi hoida, tuleviku jaoks, kus sul pole enam võtta ühtegi tuttavat Metallica 16ndale kontserttuurile, kuna su sõbrantsid on liiga pihvid selleks, pealegi kärutavad nad Viimsis lapsi, su mees ei viitsi ning tal on alatised tööasjad (isegi kui selleks on uus sekretär Maria) - su mehe parimad sõbrad? C'mon, nemad oskavad arutada aind, missuguse Mariaga nad seekord Baarist koju läksid. SEda muidugi su abikaasaga - sinuga räägivad nad ainult Mariast. Ei!, sina räägid terve selle tee kontsertile Mariast ning lõpuks, kui küsid neilt, et kas viimased ikka teavad, siis mühatavad su mehe BFF'd jaatavalt.

Mehe ja naise vaheline sõprus on naljakas. SEe ei teki samakiirelt kui chikkide boundimine, mille jaoks piisab ühest korrast CT vetsus üksteise outfittide kiitmisest. Millest üldse mehed ja naised omavahel räägivad? Kui nad ei käi? Mis teemad siis? ÄÄööööüüü? RAske küsimus - sest vastus on pmlt kõigest? Mhh jaaa - Siiski kuigi mehe - naise vaheliseks BFFi tekkimiseks võib minna rohkem aega, on see siiski kindlam, vabam. Kuna mees ja naine on maamuna peale loodud nagunii koosolemiseks - see on kohustus, mis on määratud Darwini evolutsiooni või UFode poolt, ning et see ka toidaks, on loodud üksteisest füüsiline huvitumine. Damn their Curiousity. Sest mis üle jääb, kui mees ja naine ei mõista üksteist vaimselt? Võtku end paljaks ning juba see ajab asja ära ning neil on lootust tiksuda elulõpuni koos, kuni surm neid lahutab. Vastassoost sõprade vahel esineb aga see faktor, et neile piisab juba vaimsest klapist. Nemad ei pea üksteisega elulõpuni tiksumiseks end paljastama.

Mehe ja naise vahelise sõpruse, selle õ i g e kujunemiseks on tõepoolest parim aeg nüüd, mil kõik inimesed otsivad ning eksperimenteerivad tutvustega. Sa küll ei leia poest võib olla seda parimat teksapaari, mis näeb sitaks lahe su seljas välja, vaid sa leiad selle, millega sul on sitaks mugav ka 5 aasta pärast pärapõrgus jaanipäeval istuda.

Või

mehe ja naise vaheline sõprus kujuneb välja lapsepõlvest. Lihtsalt tüüp on sinu jaoks alati olemas olnud ning on ka edaspidi ning ta on kui su oma vend, mistõttu sa ei võtagi teda kunagi teisiti kui sõbrana. Üldjuhul. Aga lapsepõlvesõpradega on ka selline lugu, et nad jäävad eluksajaks, see tähendab, et sarnaselt su emale, isale ning tädile eksisteerib ka selline kategooria kui lapsepõlvesõber - ehk siis persoon, kellega sa ei pea pidevas suhtes olema. Võib mööda minna ka 2 aastat, kuid kui te taas üksteist näete, on ikka mida rääkida. Small talk ehk küll, aga perekondlikumal tasemel. Võõrastega sa ju ei hakka oma vanaema Rubertast rääkima.

AGa inimesed vajavad vastassoost sõpru. Kas või lihtsalt sellel põhjusel, et nad ei muutuks peast ja mõtteviisilt puhtalt X või Y kromosoomiks.





Vaatasin täna The Runawaysi - päris hea isegi. Poistel soovitan juba selletõttu, et sealt saavad nad oma softcorni dyko unelmaid edasi arendada. AGa üks vahe ma pidin lihtsalt kuulama pungilike 20. sajandi rokichikke, mis kaudu ma jõudsin Joan Jettini ning ka Siouxsie'ni. Viimase laul on minu arust üks minu muusikarepertuaaris leiduvatest enim alahinnatud lauludest. Ega Kate Bushile alla ei jää. Mkmm.



?

Kellest meist ikkagi saab miljonär?

I wanna be a billionaire . . so fucking bad . .
.. kõlab avafraas ühe selle suve hitile.

Naljakas, et ajaga on muutunud inimeste standardid ja majanduslikus perspektiivis kohe siis 3 nulli võrra. Enam pole miljonär mingi tegija, ikka miljardär.
Kui aus olla, siis polegi ju selle miljoniga midagi väga peale hakata. Nüüd võivad skeptilisemad siia vahele hõigata, et hea kui seegi oleks, kuid siiski...
Eesti rahas - sa saad miljoni. Mis sa teed selle rahaga? Lähed reisile ning ostad kila kola ning ka ühe auto? Okei. Aga kuhu sa paned auto, kui eeldatavasti elad veel korteris? Kas sinna Sõpruse pst'l asuvatesse lagunenud garaažiboksidesse? Ning mis auto sa ostad? Kuna su eelarve võimaldas sulle ka reisi ütleme soojale maale, siis autoks päris hot hot mama chryslerit ei osta? Arvatavasti jääb ikka suurem pereauto, mis saksa tootjate sõnul oli tegija aastal 2009 ning ka kindlasti selle aasta autode turvalisuse kategooria esinimistus.

Jeps - selle miljoni eest sa ostad pereauto ning lähed reisile perega ning elad siiski edasi oma Mustamäe korteris, mille ventika vahelt imbub ka edaspidi laupäeva hommikuti praetud räime lõhn - just see on su naabrite Svetlana ja Igori lemmikroog. Maja sa ju selle raha eest ei saaks osta. Korralikku tutikat maja oma perele, mitte maja, mis on pooleldi lagunenud ning asub pärapõrgus ja enamik tube ( kui seal ongi neid üle kolme ) vastavad mõõdukategooriale meeter x meeter.

Buy all of the things i never had . .

nii kõlab järgmine fraas. Ning jah - miljoni eest ei saa sa osta kõike, mida eales oled ihaldanud. Selle raha eest saab ainult ühe väga väga korraliku ihaldusobjekti või siis mitu erinevat salasoovi, kuid kesistes variantides.

Kuid siiski, kui paljud meist näevad elujooksul seda miljonitki? Mõtlesin sellel ükspäev töö juures, kui pesin nõusid. (Ega selle tegevuse juures polegi midagi paremat teha, kui mõttes filosofeerida.) Tõdesin ka seda, et minu pangakontolt tulevikus see miljon läbi ei jookse. Kui kõik paremini läheb, siis 3 aasta pärast töötan kuskel meedias, vähemalt ma näen enda uue erialaga rohkem töökohti, või rohkem võimalikke ametinimetusi, kui kultuuri ja kirjanduse baka lõpetajana. Siiski on need kõik ikkagi Eesti mõistes "töökohad" ehk siis argipäevased kohustused, kus inimene tiksub oma aja täis ning tema tasu sõltub kokkulepitust "reaalsetest" numbritest. Minu töös arvatavasti ei tule ka selliseid jõuluboonuseid, mis suurendaksid mu kontot mitme nulli võrra.
Feimi? Võimalik - aga feim Eestis ei tee sinust veel miljonäri. Ega mitte ka sajatuhandenäri. VAadake kas või seda kurioosset Nõia-Intsu, mees, kes on olnud viimase poole aasta kollaste lehekülgede põhiobjekt, kuid siiski on taas ilma tööta ning sealt järeldades, ilma rahata.

Siiski oma tööga saavutan ma tulevikus midagigi, kas või isikliku rahulolu. Et ma olen endale ning ka teistele kuidagi oluline, lähen kellelegi korda.
Aga kuidas plaanivad saada miljonäriks kõik need inimesed, kes töötavad seal kohvikus, kus mina ainult sellel suvel oma nägu näitan ja abikäsi jagan? Kas nad on rahul sellega, et rassivad seal põrgukuumuses kuradima väikese summa eest ning parim tunnustus mis nad võivad saada on see, et suvaline klient sööb oma taldriku tühjaks, mitte ei jäta kartulit või salatit alles, näidates, et toit oli maitsev või siis söödav: "käib kah" stiilis?

Mina ei saa aru, kuidas võib selline töö rahuldust pakkuda, sellist et sa ei unistagi muudest töökohtadest, või muudest maailmajagudest. Kas need töötajad moodustavadki selle inimeste osa, kes tõesti soovivad saada Bingoga miljonäriks, mitte miljardäriks, sest ega sa lotoga miljonist naljalt utoopilisemaid summasid ei võida ju.

Arvan, et kui minu vaimne võimekus tõepoolest tipneks külakohvikus töötamisega, siis olenemata oma tarkusest/idiootsusest, ma laseksin Eestist jalga. Enne ma peseksin nõusid Prantsusmaal kui siin, juhul kui see tõepoolest olekski nn töö, mida ma teen järgnevad 60 aastat - ei, ma tõepoolest ei kujuta ette missugust rahuldust see töö nendele kokkadele pakub, et nad kulutavad õnnelikult sellele terve oma elu?
Mina olen liiga rahutu selle töö jaoks, ma tõepoolest läheksin avastaksin maailma, kui poleks taibum mõne taibukama töö jaoks.

Ja siit tuleb selle sisemonoloogi vastus viimasele küsimusele: Kui sa tõepoolest oled nii aldis minema välismaale trippima, miks sa siis seda seni pole teinud miss "r u often eating ur words?"?

Sest ma ei näe põhjust, miks peaksin minema end välismaale otsima, kui leian end siit samast. Ning Eesti pole minu jaoks ammendunud. Kui leian, et on õige aeg, eks minagi pakin oma 2 kohvrit ning võtan suuna lennujaama. Seni aga ma ei lange moeohvriks ning ei lähe aastaks välismaale, kuna kõik teevad seda. Teen seda siis, kui tean, et see on mida ma järgmisena tahan. Või kui avastan siiski, et vaimselt olen suuteline ainult äärelinnakohvikus töötama.





Ja mis värk selle Cheryl Cole'ga on? Mingi hetk kõik hollywoodi vallalised mehed avastasid, kuidas nad tahaksid selle chikiga olla? Miks just see valik? Kas naine on Hollywoodis selline tark valik: näeb keskimselt hea välja, aga mitte parim, laulab ja tantsib. Keegi, kelle kõrval ka sina näeksid mehena ok välja, aga teie suhe oleks kindel mitte thrilling?
Aga laul on hea kuni refräänini, siis luban kinni panna.


.