Kellest meist ikkagi saab miljonär?

I wanna be a billionaire . . so fucking bad . .
.. kõlab avafraas ühe selle suve hitile.

Naljakas, et ajaga on muutunud inimeste standardid ja majanduslikus perspektiivis kohe siis 3 nulli võrra. Enam pole miljonär mingi tegija, ikka miljardär.
Kui aus olla, siis polegi ju selle miljoniga midagi väga peale hakata. Nüüd võivad skeptilisemad siia vahele hõigata, et hea kui seegi oleks, kuid siiski...
Eesti rahas - sa saad miljoni. Mis sa teed selle rahaga? Lähed reisile ning ostad kila kola ning ka ühe auto? Okei. Aga kuhu sa paned auto, kui eeldatavasti elad veel korteris? Kas sinna Sõpruse pst'l asuvatesse lagunenud garaažiboksidesse? Ning mis auto sa ostad? Kuna su eelarve võimaldas sulle ka reisi ütleme soojale maale, siis autoks päris hot hot mama chryslerit ei osta? Arvatavasti jääb ikka suurem pereauto, mis saksa tootjate sõnul oli tegija aastal 2009 ning ka kindlasti selle aasta autode turvalisuse kategooria esinimistus.

Jeps - selle miljoni eest sa ostad pereauto ning lähed reisile perega ning elad siiski edasi oma Mustamäe korteris, mille ventika vahelt imbub ka edaspidi laupäeva hommikuti praetud räime lõhn - just see on su naabrite Svetlana ja Igori lemmikroog. Maja sa ju selle raha eest ei saaks osta. Korralikku tutikat maja oma perele, mitte maja, mis on pooleldi lagunenud ning asub pärapõrgus ja enamik tube ( kui seal ongi neid üle kolme ) vastavad mõõdukategooriale meeter x meeter.

Buy all of the things i never had . .

nii kõlab järgmine fraas. Ning jah - miljoni eest ei saa sa osta kõike, mida eales oled ihaldanud. Selle raha eest saab ainult ühe väga väga korraliku ihaldusobjekti või siis mitu erinevat salasoovi, kuid kesistes variantides.

Kuid siiski, kui paljud meist näevad elujooksul seda miljonitki? Mõtlesin sellel ükspäev töö juures, kui pesin nõusid. (Ega selle tegevuse juures polegi midagi paremat teha, kui mõttes filosofeerida.) Tõdesin ka seda, et minu pangakontolt tulevikus see miljon läbi ei jookse. Kui kõik paremini läheb, siis 3 aasta pärast töötan kuskel meedias, vähemalt ma näen enda uue erialaga rohkem töökohti, või rohkem võimalikke ametinimetusi, kui kultuuri ja kirjanduse baka lõpetajana. Siiski on need kõik ikkagi Eesti mõistes "töökohad" ehk siis argipäevased kohustused, kus inimene tiksub oma aja täis ning tema tasu sõltub kokkulepitust "reaalsetest" numbritest. Minu töös arvatavasti ei tule ka selliseid jõuluboonuseid, mis suurendaksid mu kontot mitme nulli võrra.
Feimi? Võimalik - aga feim Eestis ei tee sinust veel miljonäri. Ega mitte ka sajatuhandenäri. VAadake kas või seda kurioosset Nõia-Intsu, mees, kes on olnud viimase poole aasta kollaste lehekülgede põhiobjekt, kuid siiski on taas ilma tööta ning sealt järeldades, ilma rahata.

Siiski oma tööga saavutan ma tulevikus midagigi, kas või isikliku rahulolu. Et ma olen endale ning ka teistele kuidagi oluline, lähen kellelegi korda.
Aga kuidas plaanivad saada miljonäriks kõik need inimesed, kes töötavad seal kohvikus, kus mina ainult sellel suvel oma nägu näitan ja abikäsi jagan? Kas nad on rahul sellega, et rassivad seal põrgukuumuses kuradima väikese summa eest ning parim tunnustus mis nad võivad saada on see, et suvaline klient sööb oma taldriku tühjaks, mitte ei jäta kartulit või salatit alles, näidates, et toit oli maitsev või siis söödav: "käib kah" stiilis?

Mina ei saa aru, kuidas võib selline töö rahuldust pakkuda, sellist et sa ei unistagi muudest töökohtadest, või muudest maailmajagudest. Kas need töötajad moodustavadki selle inimeste osa, kes tõesti soovivad saada Bingoga miljonäriks, mitte miljardäriks, sest ega sa lotoga miljonist naljalt utoopilisemaid summasid ei võida ju.

Arvan, et kui minu vaimne võimekus tõepoolest tipneks külakohvikus töötamisega, siis olenemata oma tarkusest/idiootsusest, ma laseksin Eestist jalga. Enne ma peseksin nõusid Prantsusmaal kui siin, juhul kui see tõepoolest olekski nn töö, mida ma teen järgnevad 60 aastat - ei, ma tõepoolest ei kujuta ette missugust rahuldust see töö nendele kokkadele pakub, et nad kulutavad õnnelikult sellele terve oma elu?
Mina olen liiga rahutu selle töö jaoks, ma tõepoolest läheksin avastaksin maailma, kui poleks taibum mõne taibukama töö jaoks.

Ja siit tuleb selle sisemonoloogi vastus viimasele küsimusele: Kui sa tõepoolest oled nii aldis minema välismaale trippima, miks sa siis seda seni pole teinud miss "r u often eating ur words?"?

Sest ma ei näe põhjust, miks peaksin minema end välismaale otsima, kui leian end siit samast. Ning Eesti pole minu jaoks ammendunud. Kui leian, et on õige aeg, eks minagi pakin oma 2 kohvrit ning võtan suuna lennujaama. Seni aga ma ei lange moeohvriks ning ei lähe aastaks välismaale, kuna kõik teevad seda. Teen seda siis, kui tean, et see on mida ma järgmisena tahan. Või kui avastan siiski, et vaimselt olen suuteline ainult äärelinnakohvikus töötama.





Ja mis värk selle Cheryl Cole'ga on? Mingi hetk kõik hollywoodi vallalised mehed avastasid, kuidas nad tahaksid selle chikiga olla? Miks just see valik? Kas naine on Hollywoodis selline tark valik: näeb keskimselt hea välja, aga mitte parim, laulab ja tantsib. Keegi, kelle kõrval ka sina näeksid mehena ok välja, aga teie suhe oleks kindel mitte thrilling?
Aga laul on hea kuni refräänini, siis luban kinni panna.


.