Coz im a free bitch beibi !

Viimasel ajal kõik jahuvad deitimise teemast. Kevad ju. Arusaadav. Linnud laulavad. Liblikad lendavad. Chikid on rõõmsad ning jalutavad, et demonstreerida, mida nad on terve talv kapis hoidnud: oma uusi, talisoodukatega soetatud rõivaid ning boyfriende. Well minu kapp siin ühikas on nii kitsas, et riidedki mahuvad hädavaevu ära, mis siis sellest partneristki rääkida. 10 aastase ehk tõesti pigistaks riidepuude vahele ära . . . Kuid Demi Moore’i efekti ma ka ei aja taga, et deidin endast poolenooremaga.

Siiski. On masendav, kui inimesed mõtlevad sellisel ilusal, värskendaval ajal masendavatele ning tulututele probleemidele - miks mina still üksi olen? Masendav, et meeldiv suudab masendada. Masendav, et ka mind kategoriseeritakse kohe sinna masetsejate kommuuni. Puhtalt selle pärast, et olen singel lady? Ega kõik muslimid ka terroristid pole.

Tegelikult ideaalis peaksin ma veel selle depressiivse kommuuni üks püsiliikmetest olema, oma sellealaste kogemuste puudumise tõttu. Aga mis kasu on kogemustest, kui sa endiselt halad nurgas oma üksindust kui paarilist otsiv kass. (Kassid jooksuajal on kannatamatud). Teadmine, et sul on olnud suhtealane kogemus, on lihtsalt vabandus – vabandus, millega sa suudad vastata küsimusele, miks oled endiselt vallaline – sa lihtsalt tead, millest hoiduda. Aga mis parata, kui mõni on juba liiga tark kõrvaltvaataja, ning nähes teiste vigu, teab ise, millest hoiduda. Näiteks hoiduda suhetest, mille vastu sul kohe alguses on kahtlus – näed, kus tulevad probleemid ja et see asi poleks muud väärt, kui lihtsalt „kogemus=vabanduse“ lunastamine. Mida rohkem sa kaasinimesi jälgid, seda valivamaks sa muutud. Sa alustad oma muusikalise maitse kujundamist sellega, et näed, kuidas õde kuulab Spice Girlsi ning aja jooksul see tipneb sellega, et võõrdud popist ning sinu lagi on Edit Piaf. Ta on aga surnud. Kas ka siis pideva võrdlusmaterjali omistamisel deitimismaastikul sa välistad ka enda tüübi? Teda lihtsalt ei eksisteeri enam? Idealiseerid talle väärtused, kvaliteedi, mis kinnitavad küll su head maitset, kuid välistavad reaalsuse? Kellelgi ei avane võimalust Piafi enam laivis kuulata.

Olukorra teeb hullemaks see, kui sa pidevalt mõtled, et sul pole kedagi. See ei kehti ainult üksinda olemise puhul. Tegelikul on iga asjaga nii. Liigselt keskendudes ühele murele, sa ei tegele teiste asjadega. Samas tegeledes ka teistsugude teemadega – äkki leiadki hoopis nende kaudu lahenduse? Selle asemel, et vaadata unistavalt pidevalt romantilisi filme, nähes seal totakaid olukordi, kus she meets him – ära püüa neid situatsioone taasluua. See võimalus, et satud oma driimguyga uppuvale laevale, on üks miljon miljon miljonist.

Ela oma elu ning sa kohtad teda endale loomulikumal viisil. Üldse maiselt loomulikumal viisil. Äkki on tegemist tüübiga mingist uuest organisatsioonist, millega sa liitusid? Äkki kohtad teda uue harrastuse juures, millega sa alustasid tegelemist. Äkki kohtad teda uues pleissis, kuhu tuttavad vedasid sind pidutsema. Katseta ja eksperimenteeri, sest sedasi kindlasti ei jää su tutvusringkond samaks – see täieneb.
SEst maailmas asjad on kujunenud miskipärast nii, et sa saad kõik, mida sa ei taha. Ning no ka rassimise tagajärjel võid saavutada oma eesmärgid. Kuid vaadata oma elukaaslast kui paanilise raske otsimistöö vilja mitte kui persooni, kellega sa õigel, ettemääratud hetkel kohtusid. See ju muudab ta väärtust,tähendust, maiku right?



Mahe kaver .