Elu Parimad Aastad - Beibi !

Põhjus miks ma tahtsin seda tööd nii väga?
Sest siis selle näol ma planeerisin endal Maamessini eelnevad nädalad. Ma planeerisin need nii, et ma küll ei oleks teadnud, mida täpselt oleksin pidanud seal tegema, kuid ma teadsin, et oleksin p i d e v a l t midagi teinud. Mind oleks suunatud pidevalt igale poole, ma oleks täitnud ülesandeid. Ma tean, et oleksin tulnud sellega toime. Ma poleks seda pidand endale tõestama. Ma isegi tean, et olin selle jaoks nii sobiv. MA tõesti ei kujuta ette, kes oleks olnud minust parem kandidaat. Well, kuid siiski ma ka teadsin, sisimas aimasin, et ma ei osutu valituks. Kogemused? Puudulikud omadused? Tutvused? Vanus?
Kogemused - jaaa, selle alaseid mul just pole, kuid kuskilt tuleb ikkagi alustada. Omadused - ma arvan, et need olid mu kõige tugevam pool just. Samas ma ei tea kunagi, kuidas kuiv CV suudab kajastada su isikuomadusi. Selleks ofkoors on motivatsioonikiri, kuid no viimast mul ei palutud lisada. VB olin tõesti liiga kärsitu, mistõttu tahtsin võimalusest kohe haarata, ilma, et oleksin keskendunud, kuidas end esitleda. Ehk oleks mu kirjast ikkagi midagi välja koorunud.
Tutvused - kes teab, kui tõesti, siis arusaadav, sest neil mul selles valdkonnas pole. Üldse on mul vähe "selliseid tegusaid" tutvusi.
VAnus - arvan et see oli siiski määravaim. No ma olen ju 19. Ma tundun endale nii vana, nii täiskasvanud. Kuid ma olen olnud ametlikult täiskasvanud alles üle aasta. Ma oman oma vanuses numbrit 1 , mida samaselt omavad ka kõik teismelised ning palju lapsi oma arukust määrava koodeksi ees. 1 jääb esimesena silma. 2 ja 0? juba parem, kuid siiski - 0 on millegi taaskordne algus. Puhas leht, millele järgnevas vanusegrupis taaskord kogemusi laduda. 0 viitab uuele kümnendile. Iga kümnend iseloomustab meid, me tahame igas kümnendis saavutada midagi uut. Et meil oleks mida meenutada näiteks 80 aastaselt või 70selt. Need ongi kui meenutuskümnendid: kuni esimese kümnendini oli tõeliselt nunnu marakrat. 10 - 19 olin naiivne pätt. 20 olin aga ilus, noor ning sellest algas minu "isiklik" elu . . .
Kui üks tuttav tõdes, et ta on a l l e s 22, mida mina siis veel muretsen. Mul pole kahtegi ju veel.
Me tundume alati endale vanad, sest saame meenutada ainult aastaid, mis meil on juba olnud. Me ei saa ju iseloomustada aastaid, mis meil veel ees on. Palju meil üldse neid veel tulemas on?

Mis mulle oleks meeldinud selle töö juures veel: ma poleks ise pidanud mõtlema, mida teha. Kategooriad oleks ette antud. Täna aga panin terve päeva pm tühja. Mul on erinevaid asju, mida teha, kuid keegi ei ütle, et jou, tee see ära. Ma ei näe neil otsest tulemust, karjuvat vajadust. Muidugi nad omavad, kindlasti. Selle jutu juurde on väga sarnane näide, kui filmides mõni tegelane halab, kuidas ta ei oma maailmale mitte mingit tähtsust ning kedagi ei kotikski, kas ta oleks olemas või mitte ning siis tuleks mingi "jumala" käpp, kent, kes näitaks talle tänapäeva, ta tuttavaid, ainult selle vahega, et tüüpi ennast poleks sündinudki. Siis oleks kõik ta praegused tuttavad uues reaalsuses totaalsed paadialused, äärmuslased nint mõttetud tüübid. Ofkoooors.
See "jumala kent" võiks tulla ka minu juurde ning näidata, missugune on ümbritsev, pärast, kui ma olen kõik oma asjad joonde ajanud.

Tüssh tüssh tüsssh - tahtsin seda tööd, tahtsin tegevust.

Ma olen inimene, kes vajab alateadlikku dikteerimist. Mitte otsest. Oo ei! Ma ei taha ju näida, et sõltun kellestki. TAhan olla iseseisev. Tahan omada illusiooni, et olen iseseisev, isegi, kui ma seda poleks.

TEgelikult peegeldub see minu puhul igal pool - ma olen iseseisev, samas aga pole. Ning kui mõnes valdkonnas mul ei jäägi muud üle, kui olla iseseisev ning ettevõtlik, no siis seal ei esinegi erilist progressi.
MA ainult imestan, miks keegi mulle seda pole ette heitnud. Viimasel ajal muutun ma küll järjest ükskõiksemaks, kohusetundetumaks.

Näeks ma, et kellelegi läheks korda ka see, mis ma teen. Et keegi sõltuks mu tegevusest. Kui selleks kellekski olen ma ise, siis endast ma nii väga ei hooli. Enda ma võin nii pikalt saata kui veel tahan. Enda suudame alati kergemini pikalt saata, kõrvale heita, kui teised. Mina küll.

***

Eff see uus juutuub. Lisaksin siia Karma Police'i RAdioheadilt. Millel on väga harmooniline vahelause "This is what you get . . . " AGa kuna on loeng, siis arusaadav. Pole aega et sõimata arvutit ning youtubi. Avalikult noh.

Noh on norimissõna.

.


((Elu iroonia - või loengu iroonia?: tänane loengu teema: kuidas kirjutada ideaalset CV'd. Haha - tänan "jumala kent" !))