Sa võid teha ükskõik, mida sa tahad. Sa pole kohustatud pärast keskkooli minema ülikooli. Kõrgkoolis on palju inimesi, kes lähevad sinna, kuna nad ei tea, mida pärast edasi teha ning neil pole julgust ka katsetada ning riskeerida. Katsetamine on ohtlik - ühiskond ei toeta kõiki, kes riskeerivad. On suur võimalus kaotada. Aga kui sa ei tegutse, siis sinu valdkond ei tule ise sinu juurde. Ta ei koputa sulle uksele, ei chati messengeris. On vaja julgust ja ka kujutlusvõimet. Jah. Sa pead oskama kujutleda reaalsust, mitte printsesse ning pöialpoisse. Tänu Disney'le suudab seda igaüks.
Kuid just reaalsust!
Sa pead looma endale pildi, kus sa näed end seal, mida sa tahad teha. Et seda reaalselt kujutleda, siis sa pead tõesti teadma, millest see koosnebki - mitte aind filmidest õpitud stseenidest. Saa ei saagi end kohe sinna alasse sisse istutada, aga alustus on ka see, kui sa lihtsalt seisad kõrvalvaataja rollis, valmistad end ette, treenid, ning siis sukeldud kõigesse. Aga sa pead valima välja, kuhu sa tahad sukelduda, sest iga ala nõuab omale kohast koolitust - praktikat.
Mu ainus kartus on see, et olen hiljaks jäänud. Aga see põhjendub ka sellega, et ma ei taju vanust - kuna pole kõiki ette antuid aastaid läbinud. Ning tõsi - on inimesi, kes on juba saavutanud minu vanuselt või nooremana selle, mis nad ihaldavad.
AGa TArtu ülikoolis õpib hetkel 17 400 õpilast, kellest isegi need, kes tunnevad, et on õiges kohas, pole veel täielikult oma "asja" kätte saanud. 17 400 inimest töötab millegi nimel. SEega ma pole ainuke, kes on alguses või keskel või kuskel.
Ma mõtlesin välja mis ma tahan teha, kus ma tahan teha. Kus ma tahan suvel olla. Kes ma tahan üldse olla. Millega ma tahan tegeleda. Mis suunas ma pean minema.
Ja see on nii õige.
Selleks kõigeks on ainult üks koht ning üks viis.
.
Tuviõudukas
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar