Eelsoojendus

Ma peaksin esseed kirjutama. Sellest tuleb hea essee. Parim mis ma teinud olen. Senimaani ofkoors. Kas neid ongi varem olnud? Eesti keeles?
Aga enne ka väike soojendus siia.

Inimesed, ma pole surnud ega haige ega muud sellist, et pole siia tükk aega kirjutanud. Lihtsalt kiire on olnud ning inspiratsioonist oli ka veidike puudus. Kuid ärahoidmaks igasuguseid kuulujutte, mis võivad tekkida sissekannete harvenemisega, annangi endast märku.
Mhh . . . huvitav, kas selle Vennaskonna kitarristi puhul eeldasid ka kõik, et ta on surnud, kui ta ei postitanud oma blogisse? Kuidas saab üldse tänapäeval lambist tekkida kuulujutud, et keegi on surnud?

Mhh . See sissekanne on nii küsimusterohke, et näen juba lõpumärki ette.

Pop-muusika on kui Eurovisioon - kõik kuulavad/vaatavad seda, kuid vähesed tunnistavad. Aind inimesed, kel puudub maitse, kes ei adu, et muusikamaastikul on diibimaid teemasid, kes pole veel saanud 14, kes on vanemaid vedanud alt oma seksuaalse orientatsiooniga või kes lihtsalt teenivad selle peal kõva raha. Samas on Pop universaalne - olenemata kui in või out see ka poleks, ta eksisteerib pidevalt.
Kui sa pole kindel, kas sa kuulad popcräppi ning ei tea seda lihtsalt tunnistada, siis vaata youtube historyst viimaseid kuulatuid lugusid. Kui nende vaatajate arv on kolmekohaline miljonite arv - ma parem ei mainigi. Kui 2-kohaline miljonite arv, jap, your listening to popcrap. Kui mingi miljon miskimiski, pigem väldi avalikkuses Muusika teemat - trust me, not ur cup of tea. Kui arv on sadades tuhandetes - juba parem, tead žanrite esindajaid. Kui kümnetes tuhandetes - palju õnne, võimalik et sul on olemas isiklik maitse. Kui tuhandetes - okei, las need olla, kuid ära väga ka avalikult diskussioonis esile too, eeldatavasti pole enamik neist kuulnud ning neid pm ei huvita teema. Kui aga sadades - no iga Beyonce kaver kohaliku juutuubi asiaadi poolt pole ka pop-taeva pärl.


Täna nägin poes taas lemmikpiparkooke ja kiusatus oli nii suur - kuid hetkel minust mittesõltuvate asjaolude tõttu langevad kõik kiusatused detsembrisse, mil on taas vahendeid et neile alluda.
Ei kujutagi ette, kuidas nv möödub. Teadatuntud tõde ju - pole kapitali, pole ka sõpru.

Muideks vahepeal olen avastanud nii palju laule, mida siia postitada, et üpris kitsaks läheb. Aga ma valisin taaskord ajatu klassika:



Tabasin ka Grunge mõtte ära.

Vaatajate arv on sellel üle miljoni, seega mitte minu tee tass. Ehk ongi aeg kohvi vastu vahetada?


?