Pakendamata kvaliteet

Tegelikult pole see mittemidagi erilist - ei mingit showd, ei mingeid tantsijaid, ei mingeid kostüüme - ja sellepärast mulle meeldibki see. Silm lihtsalt puhkab. Selles Grammy esituses köidab rütm, ilma, et ta peaks selleks end veristama või kandma lateks-trikoosid ja monstrumsoenguid.
Kvaltiteeti ei pea pakendama.

Lihtsalt 3 artisti:
lil wayne - tüüp, kes pälvis mu tähelepanu oma "prom queen"iga ning kähiseva tämbriga
eminem - tüüp, kes pälvis mu tähelepanu juba sellega, et ta on valge ning samas mustem kui MJ
drake - tüüp, kes pälvis mu tähelepanu, kuna tuli lavale kolmandana ning rikkus ettenduse värvigamma ära

Need tüübid tõid nüüd midagi muusikasse tagasi. See midagi - mäletate kui 50cent oma klubis pimpis, või kui eminem oma kappi koristas, või kui nellyl oli kuum, või kui jay-z polnud ainult tüüp, kes tuunib beyonced, või kui snoopy mäletati ta lugude järgi? Vähemalt minu jaoks tõid.


See etendus - see on oma olekult nii oldschool - et see on hea.


Nautige kas või juba seda kohta kui eminem lavale tuleb - ka Veerpalu ei liigu nii sujuvalt finišisse


!