Kuid nüüd on siiski 13. september!

Teen midagi erakordsest! Kirjutan ajendatult oma eelmise postituse tagasisidest.
Inimesed, pange tähele, ma ei istu hetkel toas ning mõttepauside ajal ei mängi vene ruletti. Ja suured tänud kõikidele kes proovisid mind kuidagi toetada (ning salamisi vist valisid juba mingite psühhiaatrikliinikute numbreid :D)!
Tavaliselt mind väga ei huvita, mis reaktsioone ma inimestelt saan - selles mõttes, et ma ei kirjuta neid tekste mingi eesmärgiga, AGA , mulle tuli vägagi üllatav, kui mõned arvasid, et mul on midagi halvasti.

Siiski tõsiselt väga armas teist ning toon siis positiivset ka oma uue kursuse kohta : ma küll ei viitsi nendega suhelda, sest olen juba väga väga palju väga lahedaid inimesi siin Tartu-aasta jooksul kohanud, kuid siiski ma pingutan ning siiski ma näen kui palju on minule ambitsioonidelt sarnaseid inimesi. Jeps, nüüd ma polegi enam eriline, nüüd olen osa meedia hallist massist.

Ja everything is fine - honestly ;)