Oeh kuidas ma vihkan neid postitusi, kus kõik räägivad, kuidas nad ületasid raskeid olukordi ning mida nad selleks pidid tegema. Kuidas nad on kõigest üle saanud jne. Selline spirituaalne lähemine.

Lihtsalt sellega sa tunnistad, et miski või keegi kõigutas sind, suutis sind häirida, sa olid nõrk. Sul polnud iseloomu. Kuid inimeste puhul on nõrk iseloom nii tavaline. Vaadake kui palju on inimesi, kes on millestki sõltuvuses. Intelligentsemad isegi tunnistavad seda ( sest öeldakse ju, et tunnistamine on esimene samm abi saamiseks ), kuid teavad, et ei suuda ikka probleemiga tegeleda.

Vigade, isiklike, sügavate vigade tunnistamine haavab meid. Meil on häbi, kui peame vanduma alla kellelegi, kellest tahtsime ise üle olla. Me häbeneme, kui riskime kõigega, kuid siis see ei tasu ära ning saabubki hulleim - mida me teoorias juba teadustasime endale võimaliku variandina - kuid praktikas - vähesed on ka reaalsuse saabumisel sellega võimelised kohe toime tulema.

Mulle ei meeldi end siingi nii personaalsel tasandil avada. See pole kartus - häbi - uhkus, väärikus saab kõigutatud. Ofkoors on väga väike võimalus, et teised selle kõige tagamaa siin ära tabavad. Kuid juba endapoolne teadmine ütleb kõik. Kui hästi me ka ei oska teeselda ning teiste ees näidelda - endale ei suuda me kunagi valetada. Miski meie sees teab alati tõde. Üdini suudame ausad olla vaid iseendi vastu - ning kuidas keegi suudab seda ka teistele edasi kanda - see on juba igaühe enda mure.

Kurat! Kuidas ma saan tugev olla ja näida, kui inimeste poolsed tagasilöögid ning arvamused ikkagi mõjutavad mind?

Natukese mõtlemise järel - kui sa pole enesekindel, siis et vähegi oma väärtust avalikult tõsta, sa pead seda näitlema. Kõik ei lange sellesse illusiooni, kuid 5 minuti tutvused enam juhul küll. Ning tihti on just 5min tutvused need, mis on su igapäevastes toimetustest määravad.

Ja nüüd ma vihkan seda kohta, kus inimene postitab mingi laulu ning väidab, et see on ta elu soundtrack ning nii ongi. Sest keegi ei saa võtta mingi laulu sõnu ning öelda, et seal räägitakse just temast. Alati on agad! Kui sa ise kirjutad laulu - be my guest , väga võimalik, et suudad oluliseima kirja panna. Kuid kuulates teise autori sõnu, me ei ole need, kellest nad räägivad vaid me sobitame end ise nende sõnadesse. Nende ellu.


Young girl don't cry
I'll be right here when your world starts to fall
Young girl it's alright
Your tears will dry, you'll soon be free to fly

When you're safe inside your room you tend to dream
Of a place where nothing's harder than it seems
No one ever wants or bothers to explain
Of the heartache life can bring and what it means


When there's no one else, look inside yourself
Like your oldest friend just trust the voice within
Then you'll find the strength that will guide your way
You'll learn to begin to trust the voice within

Young girl don't hide
You'll never change if you just run away
Young girl just hold tight
And soon you're gonna see your brighter day

Now in a world where innocence is quickly claimed
It's so hard to stand your ground when you're so afraid
No one reaches out a hand for you to hold
When you look outside look inside to your soul


Life is a journey
It can take you anywhere you choose to go
As long as you're learning
You'll find all you'll ever need to know
(Be strong)
You'll make it
(Hold on)
You'll make it
Just don't forsakeing yourself
(No one can tell you what you can't do)
No one can stop you, you know that I'm talking to you


Ja nüüd tuleb see koht, kus sa tänad kedagi, mis näitab, et sa ei suuda asjadega toime tulla ning vajad olemiseks teisi. Aga mul on ka hea meel Anna (:
Kuigi mulle ei meeldi tunnistada, et ma ei suuda olla iseseisev - ma tahan näidata, et teised ei suuda mulle haiget teha. Aga las ma olla kordki aus.




Siiras pigem



Mulle ei meeldi end siin otseselt avada - ma ei taha olla silmitsi reaalsusega, sest kirjutatult reaalsus fikseeritakse.


.

Young girl don't cry I'll be right here when your world starts to fall